Märtsi 9 nägu

Märtsil on ikka 9 nägu (täpselt nagu aprillil ja novembril). Kui õue läksin poisiga oli nii soe, et mul mütsi ei olnud vajagi, a kui ära tulime oleks hea meelega nii mütsi kui kapuutsi mõlemad pähe ajand.

Õue minnes maandusime kõigepealt rõdul - pistsin poja võrkkiike ja ta jäi seal ilusti tudule, ise aga hakkasin lume alt välja sulanud tolmu koristama. Siis aga helistas äiapapa ja küsis, et kas meil on täna õues käidud. Pistsin poja vankrisse ja saime äiaga maja ees kokku. Ta oli lahkelt nõus vankrit lükkama ja niimoodi me tandem liikus Niiduka poole - "issile" tööle vastu. Jõudsime ta töö juurde välja lausa. Polegi nii kaugele varem sinna poole jalutanud lapsega. Tee peal ärkas poja muidugi üles, kuidas siis muidu. Lõugas nigu ratta peal olles ise vaid 1 tunni tudinud. Egas midagi - tuli aga piimaauto funktsioon käiku lasta - otsisime kohta, kus istuda, kuid võta näpust - (pargi)pingid on haruldased asjad. Maandusin laste kiigele. Tuul krt oli päris vilu. A poiss sai kõhu täis ja püsis vankris isegi 10 minutit vakka. Seejärel tuli ta sülle võtta, sest tal, ma pakun, hakkas vankris igav. Kui ta kõhukotis magama jäi, olime juba peaaegu issi töö juures väljas. Poetasin ta vankrisse ja seejärel võttis peagi issi vanaisalt vankri lükkamise ülesande üle (issil olid meist ainsana korralikud kindad kaasas). Ilm oli tõeliselt jahedaks läinud. Kodus avastasin, et lapse käed olid jääkülmad. Ei ole miskit, tuleb ikka kõik tekid uuesti vankrisse panna - päikse käes võib ju soe olla, a kui päike ära kaob, on parajalt jahe ilm.

Mul õnnestus üle pika-pika aja abielusõrmus nädalavahetusel sõrme saada ilma, et sõrm siniseks oleks tõmmanud. Niiiii tore. Hullu uhke tunne on sõrmusega ringi käia :P

Ja täitsa P...sses kui mõnus on kõhuli magada. Kõhuli magamine ruulib ;)

p.s. pidin võrkkiige jaoks toas toole nats nihutama. Ei jaksa ju kogu aeg väikemeest süles tassida ... .